Reedel lõppes Kotkajärvel, Muskokas 56. Metsaülikool. Järgmisel hommikul oma telki ja asju kokku pakkides oli sees juba eelnevatest MÜdest tuttava tunne. Ühelt poolt teatud ootus, et saab jälle tagasi linnamugavuste juurde, aga suuremalt jaolt siiski tühjusetunne, nagu oleks meeldivast unenäost ülesse ärganud. Metsaülikool on kui mini laulev revolutsioon, kus kõik igapäevased mured ja mõtted jäävad tahaplaanile, oled koos inimestega, kes on kõik abivalmis, aktiivsed ja toredad. See aga samal ajal ei tähenda, et Metsaülikooli tulevad kokku ühes mullis elavad inimesed, sest kohapeal saab vaielda erinevate eluvaldkondade üle, parandada maailma mitmest erinevast vaatepunktist, toimugu see vestlus/vaidlus siis loengus, õpperingis või hoopis saunalaval või paadisillal. Ja teemasid mille üle arutada või muljeid vahetada on nii erinevaid, et sageli pead lahkuma oma mugavustsoonist ja oled sunnitud vaatama asjadele läbi erineva prisma. “Metsaülikool on võrratu segu kodu- ja väliseestluse parimatest väärtustest ning omadustest. Kui suudan siin kogetut endas hoida, lähen koju kindlasti parema inimesena, kui olin seda siia tulles”, ütles Metsaülikoolis esimest korda osalenud, keelekohviku üks juhtidest ja lektoritest Eli Pilve (Eesti).
Kotkajärvel lõppes Metsaülikool + FOTOGALERII – Estonian World Review (eesti.ca)
