Allolev ülevaade on kirjutatud Heino Jõe poolt ja avaldatud 1985 a. “Eestlased Kanadas II” Kanada Eestlaste Ajaloo Komisjoni poolt (toimetaja T. Lillakas). Siin on see ära toodud mõnevõrra lühendatud kujul.
Asutamine
Kotkajärve Metsaülikool (MÜ) asutamise kuupäevaks tuleb lugeda 25. septembrit 1966. Sel nädalalõpul toimusid Kotkajärvel Toronto Eesti Skaudisõprade Seltsi Kotkajärve Komitee korraldusel nn. “noorte sügiskulla päevad”. Pühapäeval peeti uues kohvikus päevadest osavõtvate noorteorganisatsioonide esindajate nõupidamine, mida juhatas Heino Jõe. Nõupidamisel leiti, et eesti noorte kultuuriline tegevus Kanadas jätab soovida. Oleks vajalik alustada mingisuguse rahvaülikoolitaolise kursusega noortele. Selleks otsustati kokku kutsuda kõikide Toronto eesti noorteorganisatsioonide esindajad 21. novembriks Toronto Eesti Majja.
21. novembri koosolekust võtsid osa Eesti Üliõpilaskonna esindajad Arvo Medri ja Ilo Puhm, Toronto Eesti Rahvatansu Rühma esindajad Toomas Metsala ja Herbert Mänd, Noortekoori “Leelo” esindajad Eerik Purje ja Andres Raudsepp, “Kalevi” naisvõimlejate esindajad Anu Jõe ja Juta Lugus, skautliku nooruse esindajad presideerivast “Lembitu” lippkonnast Vello Soots ja Olev Träss ning koosoleku kokkukutsuja Heino Jõe.
Koosolek otsustas, et järgneva aasta augustikuul peetakse Kotkajärvel nädalane “Eesti noorte rahvaülikooli” kursus, mille kavas on teoreetilistest ainetest eesti keel, kirjandus, ajalugu, kunst, muusika, ideoloogilised ja ühiskondlikud probleemid ning praktilistest ainetest rahvatants, laul, võimlemine, rahvuslik käsitöö jm. Üksikasjaliku õppekava koostamiseks valiti toimkond: Arvo Medri, Vello Soots, Peeter Sepp, Andres Raudsepp ja Olev Träss.
Algasid intensiivsed nõupidamised ja 15. märtsiks 1967 olid valmis detailsed kavad nii programmi kui ka organisatsiooni osas. Uus institutsioon sai nimeks Kotkajärve Metsülikool. Aupatroonideks valiti Eesti Vabariigi konsulid Johannes Markus Kanadast ja Ernst Jaakson Ühendriikidest. Juhatus oli valitud kooseisus: Olev Träss – juhataja, Vello Soots – abijuhataja, Ilo-Mai Lipping – sekretär, Andres Raudsepp – programmijuhataja, Heino Jõe – tehniliste küsimuste korraldaja, Arvo Medri – laekur, Peeter Sepp ja Henno Sillaste – nõuandjad. Toronto Eesti Skaudisõprade Seltsi juhatusega sõlmitud suulise kokkuleppe alusel võis MÜ jätkuvalt tegutseda Kotkajärvel, aidates selle eest Kotkajärvet üles ehitada ja korrastada. Esimesel aastal määras Toronto Eesti Ühispank MÜ le toetuseks 400 dollarit, mille MÜ annetas Kotkajärvele.
19. augustil 1967. aasta õhtul toimus esimese MÜ avamine juhataja Olev Trässi sõnavõtuga.
Rahvuslik osatähtsus
Metsaülikooli ühiskondlikku ja rahvuslikku osatähtsust hinnates tuleb märkida, et see ületab tublisti asutamisel tehtud oletused. Kuigi Kanadas ja siinse organiseeriva tegelaskonnaga, on MÜ loonud tihedaima koostöö Kanada ja Ühendriikide eestlaskonna vahel. Nii võib öelda, et MÜ-lastest on kujunenud ühine eesti kultuurikogudus, kelle paljud liikmed on rakendust leidnud nii Eestis kui Eesti ühiskonnas väljaspool kodumaad.
MÜ on kujundanud võimaluse eesti teadlastele ja kultuurihuvilistele noortele tihedamateks omavahelisteks kohtumisteks, kus arutatakse eesti asja ja algatatakse uusi mõtteid. Teadlastel on lektoritena tekkinud laiem ja positiivselt mõjuv side eesti noortega.
Rahvusvaheliselt oli Kotkajärve Metsaülikool eeskujuks samalaadsete õppeasutuste tekkimiseks mujal. MÜA – Metsaülikool Austraalias startis jaanuaris 1972. Soomes a. 1974 peetud MÜ pani seemne METROO – Metsaülikool Rootsis tekkimisele jaanuaris 1977. Eestis toimus esimene Kääriku Metsaülikool 1989. aastal.
Kotkajärvele on MÜ esmajoones andnud teatud rahvuskultuurikeskuse maine. Sellele lisaks on antud materiaalset abi loenguruumi ja kohviku sisustamiseks ning tantsulava ehitamiseks, viimasel ajal ka rahalist toetust.
Osavõtjaile on MÜ andnud rahvuslikku äratust ja palju objektiivset informatsiooni eesti kultuuri alalt. MÜ’ s on tekkinud tutvusi ja sõprussidemeid nende eestlaste vahel, kes muidu vaevalt oleksid kohtunud. Mõnel juhul on see viinud eesti perekondade asutamiseni. Kui mõned organisatsioonid elavad oma aja ära ja kaotavad muutunud oludes oma mõtte, siis MÜ vajadus näib aastatega suurenevat.
Kotkajärve Metsaülikooli lektorite andmebaas
Sellest andmebaasist saab otsida loengupidajaid tähestikulises järjekorras ja aastate kaupa, nende soo ja ameti, loengute pealkirja ja kategooria järgi ning ka esinejate (tolle ajahetke) päritolumaa järgi.
Andmebaas koostati aastal 2017 Metsaülikooli 50. juubeliks. Mida me avastasime? Aastatel 1967-2016:
- Kokku on MÜs peetud 717 loengut, 545 korral on lektoriteks olnud mehed ja 172 korral naised.
- Kõige rohkem, 143 lektorit, on pärit Kanadast, 68 on tulnud USA-st.
- Enne Eesti iseseisvumist pääses MÜsse “raudse eesriide” tagant vaid 18 loengupidajat, pärast 1991. aastat on Kotkajärvel käinud juba üle 60 kodu-Eesti lektori.
- Kõige rohkem loenguid on Tiina Kirsil, tema on Metsaülikoolis esinenud 27 korda. Järgnevad Taavo Virkhaus 25 ja Tõnu Parming 24 loenguga.
Andmebaasist tuleb välja veel palju huvitavat! Vaadake ise, klikkige siia.
